Tänane päev on möödunud kohutavalt, ärgates tundsin suurt peavalu. Olin siis veidikene veel pikali ja seejärel läksin dušši alla ja jõin teed, et peavalust lahti saada. Sättisin end valmis ning suundusin välja, jalutasin põhimõtteliselt terve Tallinna läbi, siis hakkas pea jälle valutama. Ma ei teadnud enam mida teha, kõik inimesed vaatasid mind. Lihtsalt jõllitasid ja see viis mind veel rohkem endast välja, sest mind väga häirib, kui võõrad mind niimoodi vahivad. Istusin sinna samasse asfalt teele maha, kuskile Kristiine keskuse lähedale ja lihtsalt nutsin. Hakkasin täiest kõrist karjuma: ,,Mis teil viga on? Mida te vaatate?" Olin juba lootust kaotamas, kui lõpuks märkasin, et olen alasti.